Tarindi dreenimine ja külmakaitse

Kergkruusa kasutamine on kulutõhusaim siis, kui see täidab samas tarindis mitut ülesannet. Peamiselt kasutatakse Leca® kruusa kergtäitematerjalina. Piisavalt paks kergkruusakiht töötab peale külmakaitse ka kapillaartõusu pärssiva ja ülemisi tarindikihte dreeniva kihina, mistõttu paraneb viimaste kandevõime.

Tee või tänava aluspinna ebaühtlane külmumine põhjustab külmumiskahjustusi, mis väljenduvad tee või tänava ebatasasustena ja katendi purunemisena. Kahjustusi tekib ka jäätunud kihi sulamisel, sest sulamisveed põhjustavad aluspinna ja tarindikihtide kandevõime vähenemist. Külmumiskahjustusi saab vältida kergkruusast külmakaitsesoojustusega, mis hoiab ära aluspinna läbikülmumise. Külmakaitsesoojustusega tarindi korral on kaevesügavus väiksem kui tavalise kaitseta tarindi korral, mistõttu saab vähendada kaevetööde mahtu, kivide ja rahnude eemaldamist ning võimalikke lõhkamis- või muid kivimipurustustöid.

Joonistel on põhimõtteskeemina näidatud Leca kergkruusa külmumiskaitsena kasutamise variante. Peale külmumiskaitse on kergkruus neis tarindites ka dreenkihiks. Tee- ja tänavatarindites kasutatavad materjalid ja tarindi kogupaksus määratakse kindlaks külmumis- ja koormustaluvusarvutustega.

Joonisel on näidatud kergkruusa kasutamist teemulde külmakaitsesoojustuse ja dreenkihina. Isolatsioonikihis kergkruusa kasutamine võimaldab vältida või vähendada aluspinnase läbikülmumist.

Vasakpoolsel joonisel kujutatud pindmiste kihtide ja torukraavi vahel paiknev kergtäitekiht töötab ka toru ja tee/tänava külmakaitsesoojustusena ning tarindit dreeniva kihina. Parempoolsel joonisel on kujutatud tavaline laia torukraaviga lahendus, kus toru on paigaldatud külmumispiirist sügavamale.

Torustikud paigaldatakse tavaliselt külmumispiirist sügavamale. Kergkruus torustiku peal on nii kergtäide kui ka külmakaitse. Külmakaitsesoojustusena kasutamine võimaldab veetoru paigaldada külmumispiirist kõrgemale muude trassidega samale kõrgusele. 

Eesti oludes on külmumispiir piirkonnast olenevalt 0,6–1,35 m, teedeehituses „rusikareeglina“ 1,25 m ja külmakaitsesoojustuseta veetorud tuleb paigaldada sellest sügavamale. Külmakaitsesoojustuse kasutamisel võib veetorud ja mõnel juhul ka muud torud paigaldada maapinnale lähemale, mistõttu väheneb kaevesügavus, kaevetööde maht ja toestamisvajadus. Eriti kulutõhus on see kergeltvarisevas pinnases, kui torude väiksem paigaldussügavus võimaldab vältida (või lihtsamalt lahendada) sügavate kraavide korral vajalikku toestuste rajamist. Peale selle saab loobuda muude põhjatugevdusmeetodite kasutamisest.

Kergkruusaga katmisega on võimalik kasutada külmumispiirist väiksemat paigaldussügavust, kui on täidetud kõik muud tarindile ja torustikule esitatud nõuded. Kattekihi paksuse vähendamine on tavalisest erinev lahendus ja selle kohta tuleb teha objektikohased arvutused. Väiksema paigaldussügavuse peamised eelised on madalama kraavi väiksem toestamistarve, kraavist tulenev väiksem oht piirnevatele tarinditele ja väiksem kaevetööde maht.

Liikluskoormusega alal peab kergkruusast soojusisolatsioonikihi peal olema vähemalt 0,5 m paksune kattekiht (või paksem, kui nõuded pindmiste kihtide kandevõimele on suuremad). Liikluskoormuseta alal võib kergkruusakihi peal olla õhem kattekiht vastavalt paigalduskoha tingimustele.

Tabelis on esitatud kergkruusast ja EPS-plaadist tehtud soojusisolatsioonikihi ligikaudse paksuse võrdlus (soojusisolatsioonikihi paksust tuleb kontrollida objektikohaste arvutustega). Kergkruusa soojusjuhtivus oleneb materjali veesisaldusest, mistõttu tuleb külmakaitsesoojustus arvutustes arvesse võtta põhja-/pinna(se)vee taset torustiku trassil.

Kergkruusast soojusisolatsiooni orienteeruv paksus erinevates oludes. Tabelis esitatud väärtuste korral on eeldatud, et kattekihi paksus on EPS-kihi peal vähemalt 0,3 m ja kergkruusakihi peal 0,5 m (0,17 W/mK).

* Tegelikkuses on kihi paksus ≥ 200 mm.

Kergkruusa alla ei ole tasandamiseks ja dreenimiseks vaja paigaldada eraldi liivakihti, sest kergkruusakihi piisava paksuse korral töötab kihi alumine osa dreenmaterjalina. Kergkruusakihi arvutuslikule paksusele lisatakse umbes 150 mm, kui kihi alumist osa ei saa lugeda dreenivaks.

Kergkruus talub kohtdeformatsioone (külmakerked, vajumid, järsud löögid jms) paremini kui plaatmaterjalist külmakaitsesoojustus, mis võib selliste jõudude tõttu puruneda. Plaatisolatsiooni alla tuleb ehitada tasane paigaldusalus mittekülmuvast peeneteralisest kivimaterjalist.