Stabiilsuse parandamine

Rajatav muldkeha põhjustab aluspinnasele koormust, mille tagajärjel võib pinnase stabiilsus väheneda. Ebapiisava stabiilsuse korral tekib aluspinnases pingeseisund, mille tõttu mulle võib lihkuda või muldkehas ja selle lähedal paiknevates tarindites võivad tekkida lubatust suuremad nihked.

Leca kergkruus sobib suurepäraselt stabiilsuse suurendamiseks. Sageli tekib stabiilsusega probleeme seal, kus aluspinnas on madala kandevõimega, eriti kaldsete pinnavormide korral või näiteks voolusängide läheduses. Kergkruusakiht parandab stabiilsust, vähendades lisakoormuse mõju väikese kandevõimega aluspinnasele.

Stabiilsuse parandamiseks Leca kergkruusa kasutamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmist:

  • aluspinnase omadused ja varasem koormamine
  • poorivee rõhk aluspinnases
  • põhja- ja/või pinnasevee ning võimaliku pinnavee tase
  • maapinna ja pinnasekihtide kalle ning tarindi kõrval olevad voolusängid
  • pinnase vajalik lihkekindlus
  • püsi- ja muutuvkoormused
  • külgnevad tarindid ja nende vundamendid

Pinged pinnases

Pinnases esinevad pinged jagatakse tavaliselt vertikaal- ja horisontaalpingeteks. Vertikaalpingete suurust mõjutavad vaadeldava tasapinna kohal paikneva pinnase- ja kivimimaterjali mass, vee mass ja rõhk, liikluskoormus ning ebapiisavast stabiilsusest põhjustatud pinnasenihked. Pinnase lihkekindlus arvutatakse tavaliselt momentide tasakaalu meetodil, mida on täpsemalt kirjeldatud teede projekteerimisnormides on määratud millal tohib kasutada tüüplahendusi (p 3.1 (4)), millal individuaallahendusi (p 3.1 (5)). (määrus 106, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1311/2202/1034/MKM_m89_lisa.pdf#)

Leca kergkruusa abil stabiilsuse parandamise variante on põhimõtteskeemina esitatud joonistel 1–3. Joonistel on näidatud ohtlik lihkepind ja aluspinnasele mõjuv pinge nii kivimimaterjalist teemulde kui ka kergkruusa abil kergemaks muudetud teemulde all. 

Joonistel on punasega näidatud tavalisest pinnasest ja rohelisega Leca kergkruusast muldkeha lihkepind ja aluspinnasele mõjuva pinge muutus. Tarindi ehituseaegse ja lõpliku stabiilsuse tagamiseks tuleb geotehniliste arvutustega kontrollida nii aluspinnase kui ka muldkeha stabiilsust.

Joonisel 1 on kujutatud väikese kandevõimega aluspinnasele ehitatud teemulle. Leca kergkruusa kasutamise korral vähenevad lisapinged (horisontaal-, vertikaal- ja nihkepinged), mistõttu paraneb stabiilsus. Pingete piisav vähenemine võimaldab ehitada tugi-/vastukaalumuldeta muldkeha, mis on sageli eeliseks näiteks ruumipuuduse korral.

JOONIS 1

Kergtäitematerjal stabiilsuse parandamiseks. Tavamaterjalist muldkeha koormus aluspinnasele on märgitud punase joonega ja kergtäitematerjaliga muldkeha koormus rohelisega.
-


Tee väikese kandevõimega aluspinnasel

Joonisel 2 on kujutatud kergtäitekihtidega teemulle jõesängi kõrval. Jõesängi kõrvale ehitamine on tüüpnäide olukorrast, kus stabiilsuse parandamiseks ei saa kasutada tugimullet. Piisav stabiilsus on võimalik saavutada, kui asendada osa muldkeha kihtidest ning osa looduslikust pinnasest Leca kergkruusaga. Täielikult kergtäitematerjalist tarindi kogustabiilsus vastab looduslikule nõlvale, mistõttu on oluline arvesse võtta ka loodusliku nõlva stabiilsust.

JOONIS 2

Kergtäitekihtidega muldkeha jõesängi kõrval olukorras, kus tavalisest kivimaterjalist muldkeha ei oleks võimalik ehitada täiendavaid tugevduslahendusi kasutamata.
leca


Kompenseeriv alustarind nõlval

Joonisel 3 on kujutatud ehitis kaldsel aluspinnasel. Üks võimalik piisava stabiilsuse tagamise lahendus on ehitise ja tarindikihtide põhjustatud lisakoormuse kompenseerimine, vähendades massi kergtäitematerjali kasutamisega. Sel juhul ei ole stabiilsuse tagamiseks vaja ruumimahukat tugimullet.

JOONIS 3

Massi vähendamine ehitise asukohas.

-

Kontakt

Eik Erich Tahk

Eik Erich Tahk

Müügijuht - taristu

Please register your details first

Areas of interest